Luksuslikud tööautod saavad krõbedama maksu

„Praegune süsteemi ülesehitus on selgelt probleemne ja võiks töötada selle nimel, et sõidupäevikud ära kaotada,“ alustas rahandusminister Sven Sester reedeõhtust briifingut, kus ta selgitas ministeeriumi ettepanekut muuta sõiduautodele kehtivat seadust ettevõtjatele meelepärasemaks. Rahandusministeerium oli sunnitud oma kava avalikustama pärast seda, kui Äripäev oli sellest teada saanud ning hakkas küsimusi esitama.

Kolm olulisemat muudatust on, et segakaustuses sõidukite puhul kaovad sõidupäevikud, täielikult tööks vajalikele autodele tuleb erimärgistus, näiteks kleeps numbrimärgil, ning erisoodustusmaks hakkab sõltuma auto võimsusest. Iga kW muudab erisoodustust 1,96 euro võrra. Viimast põhjendades selgitas rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov, et erisoodustus peab olema seotud hüve väärtusega. Ettepanekud esitatakse lähiajal valitsusele.

Ettepanekute jõustumisel oleks keskmise auto erisoodustus 223,4 eurot kuus, millelt tuleb riigikassasse senise 169,60 euro asemel tasuda 148 eurot kuus. Rahandusministeeriumi andmetel on enamik ettevõtluses kasutatavaid autosid allpool keskmist, mis on 114kW. Ettevõtjatele, kes kasutavad tööautona suurema võimsusega maastureid, nagu Porsche Cayenne ja Mercedes Benz S500, saavad rohkem kui kahekordse erisoodustuse hinnatõusu ja neil tuleb igal kuul hakata riigikassasse saatma üle 400 euro. Enamikul ettevõtjatel peaks ministeeriumi hinnangul aga maksukoormus vähenema. Samuti võetakse kasutusele vanusekoefitsient 0,75 vähemalt 5 aastat vanade autode puhul ehk teisisõnu on erisoodustus 75% mudeli väärtusest.

Ettevõtjad tahaks rohkem

Kuigi ettevõtjate hinnangul on ainult positiivne, kui väheneb bürokraatia, siis muudatused võiks olla isegi suuremad. Saku Õlletehase juht Margus Kastein rääkis, et firma vahetas alles oktoobris kogu autopargi hübriidide vastu maksumuudatusest teadmata. Tema hinnangul ei saa ettevõtja, kellel on vähegi märkimisväärne autopark, mingil moel toetada liigvõimsaid või liigkulukaid autosid, kuna ettevõtte põhiprintsiip on teha paremat tulemust väiksemate vahenditega.

Ettevõtja Atso Matsalu, kes oli ligi aasta tagasi häiritud maksuameti suurenenud jälitustegevusest, märkis, et suur viga sai alguse juba siis, kui erisoodustuse hind kahekordistus. Ta pooldab erisoodustuse hinna vähenemist. „See on ebamõistlik, kui müügijuhid ja asedirektor või keegi ei hoia töö juures autosid. Loomulikult käiakse kodus ja tee peal ka poes. Maksuameti juht ise jäi ju Selveri ees oma autoga vahele ja siis ütles selle peale, et selle auto pealt on kõik maksud makstud. Huvitav, kes see maksab neid,“ esitas Matsalu küsimuse.

Nordeconi juhatuse esimehe Jaano Vinki hinnangul võib rahandusministeeriumi ettepanekut pidada sammukeseks lihtsuse ja paremuse poole. „Kõik sellised seadusemuudatused, mis vähendavad bürokraatiat ja pigem aitavad ettevõtetel või ettevõtjatel, töötajatel keskenduda oma põhitegevusele – tööle, on kindlasti tervitatavad,“ kommenteeris Vink. Ta lisas, et Nordecon tõenäoliselt ise suuri muudatusi tegema ei pea, kuna ametisõidukeid kasutatakse ametisõitudeks. Vink hindas Nordeconi autopargi nooreks ja värskeks ning autode vanuse pärast ta ei muretse. Autode võimsus on seotud olnud töö iseloomuga.

A. Le Coqi juht Tarmo Noop rääkis, et suurem osa firmas kasutatavaid autosid on igal juhul tööautod ehk kaubikud. Ka tema on samal meelel, et lihtsam süsteem ning väiksem bürokraatia on mõistlikud. „Ega sõidupäevikute pidamine vist ei ole kellelegi mitte mingisugust tulu andnud. Inimestele lisatööd ja riigile minu arust mitte sentigi lisatulu,“ kommenteeris Noop. Erisoodustuse hind, mis sõltub vanusest ja võimsusest on samuti tema hinnangul mõistlik.

Maksutulu võib väheneda

Samas muutuste mõju on ministeeriumi hinnangul veel raske hinnata. Sester märkis, et ettepanku järgi tehtud muudatuse alusel riigikassasse tulu pigem kahaneb kui kasvab. Kui mullu maksid ettevõtjad koos erisoodustusega ettevõtluses kasutatava sõiduautode pealt makse ligi 21 miljonit eurot, siis uue prognoosi järgi on eelarve tulu 19,9 miljonit eurot.

Sester selgitas, et muudatuste eesmärk ei ole ettevõtjate arvel riigi rahakotti kasvatada, ent mõju peaks olema eelkõige käitumuslik. Ministeerium loodab, et kui lisandub 10 protsenti käibedeklaratsioonil kajastatud sõidukeid, paraneb maksulaekumine 7 miljoni euro võrra.

Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehise sõnul ongi võtmeküsimus see, kuidas hakkavad käituma need tööandjad, kes praegu peavad sõidupäevikuid ja maksavad erisoodustust väga vähe või ei maksa üldse. Kui uus erisoodustus on senisest oluliselt madalam, siis avaldas Lehis lootust, et ettevõtja loobub sõidupäevikust ja hakkab maksma auto eest nn pearaha.

„Omal ajal oli lihtne, kui kõik hakkasid sõidupäevikuid pidama, sest see oli väga selge ja arusaadav valik. Aga vastupidi enam nii lihtne ei ole, sest kui inimesed on juba päevikute pidamisega harjunud, siis nad võivad ka arvata, et odavam on päevikute pidamisega jätkata, sest ükskõik milliste reeglite korral MTA ei suudaks eluilmaski hakata ametiautode kasutamist sisuliselt kontrollima, isegi kui ta seda väga tahaks teha,“ märkis Lehis. Ta rõhutas, et seadusemuudatus tuleb väga ettevaatlikult ja põhjalikult läbi töötada, sest muidu võib asi minna veel hullemaks.

Pettuse vältimiseks uued reeglid

Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov rääkis, et käibemaksupettuste vältimiseks seatakse sisse reegel, et auto otstarve tuleb ette deklareerida ja käibemaksu saab maha arvata üksnes katkematu kaheaastase kaustusega ettevõtluses.

Nii ei teki olukorda, kus näiteks kuu alguses kontrolli alla sattunud ettevõtja saab öelda, et maksab segakasutusega seonduvad maksud kuu lõpus, ent siis seda teha ei pruugi. Täieliku maksuvabastuse  ehk sisendkäibemaksu mahaarvamisel kehtestatakse detailne arvestus ja võimalik on ka GPSi kasutuselevõtt. Ehk ettevõtjad, kes soovivad riigilt 100protdendiliselt käbemaksu tagasi saada peavad aruandluskohustust hoopis hoolsamalt tegema hakkama.

Kehtima hakkab täiskuu arvestus, sest päevikut ei ole ning alla kuu arvestuse jaoks jääb isikliku auto hüvitis. Juhul kui ettevõte sõidukit ei kasuta, on võimalik erisoodustuse maksmist peatada. See seotakse kohustusliku kindlustusega, ehk kui ettevõtja peatab kohustusliku kindlustus ja sõidukit ei kasuta, ei ole tal ka erisoodustuse maksmise kohustust.

Praegu deklareerivad erisoodustust 6800 ettevõtet ning maksu laekub 25 miljonit eurot. Keskmiselt deklareerib üks ettevõte erisoodustust 1,8 maksimummäära ulatuses ehk 464 eurot erisoodustust. Seevastu segakasutust deklareerivaid ettevõtteid käibemaksu deklaratsioonidel on 24 000 ning kokku on laekunud käibemaksu 17 miljonit eurot aastas.